Taastumine keisrilõikest

Keisrilõike järel oled sa ema, aga ka operatsiooni läbiteinud patsient. Keisrilõikeid tehakse väga palju, kuid sellest hoolimata ei ole tegemist väikese protseduuriga, vaid ulatusliku operatsiooniga. Nii nagu nt põlveoperatsioonist taastumine võtab aega ja vajab taastavaid harjutusi ning füsioteraapiat, kehtib see ka keisrilõike puhul. See on väga oluline selleks, et vältida võimalikke lühi- ja pikaajalisi probleeme. 

NB! Tegelikult kehtivad samad põhimõtted kõigi kõhuseina või günekoloogiliste operatsioonide puhul :)

Esimesed nädalad

1. Küsi abi! Väga oluline on puhata ja keskenduda lapse eest hoolitsemisele. Väldi võimalusel majapidamistööde tegemist. Mõtle alati enne, kas sa teeksid seda ka siis kui sul oleks olnud misiganes muul põhjusel ulatuslik operatsioon :)

2. Voodist tõusmine ja pikali minek läbi külje. See on ülioluline,et kõhulihased saaksid taastuda.

3. Harjuta kõhuhingamist- selili või külili mugavas asendis. Hingad nina kaudu sisse (3-5sek), kõht liigub ette, puhud suu kaudu välja (4-6 sek) ja kõht liigub sissepoole. Tee seda nt imetamise ajal. 

4. Parim trenn on kõndimine. Alusta järk-järgult ja suurenda koormust vastavalt enesetundele. 

5. Ära tõsta enda lapsest suuremaid raskusi. Kõhuseina haava sisemiste kihtide paranemine võtab kauem aega ja vähemalt esimestel kuudel ei tohiks endale järskude jõuliste liigutustega ja raskuste tõstmisega liiga teha. Kindlasti on sel ajal vaja leida abi ka lapsevankri tõstmisel ja autotooli kandmisel.

6. Samuti ei ole soovituslik elada suguelu, käia ujumas ja vannis ning teha ka trenni. 

Valvetuppa on vaja pöörduda kui tõuseb palavik üle 38 kraadi, kõhuvalu läheb väga tugevaks, lõikehaav punetab või valutab, veritsus tupest suureneb märgatavalt.

6 nädalat pärast 

Tihti võib arst/ ämmaemand sünnitusjärgses kontrollis öelda, et haav on paranenud ja võid alustada treeningutega.NB! väliselt võib 6 nädalaga olla lõikehaav paranenud, kuid sisemised koed taastuvad palju kauem ja eriti oluline on esimene aasta. See tähendab, et alusta kergete harjutustega ja liikumisaktiivsuse järk-järgulise tõstmisega (hingamine, süvalihaste treening, kõndimine, keharaskusega harjutused). Väldi jooksmist, hüppamist, suurte raskuste tõstmist ja traditsioonilisi kõhulihasteharjutusi (istessetõusud, selilasendis jalgade tõstmised jms). Tavatreeningutesse naasmine on ok siis kui sisemise korseti saab uuesti tööle. See nõuab aga taastavaid harjutusi, mida saab Sulle õpetada Kõhukliiniku füsioterapeut. Harjutustega võib alustada kohe pärast sünnitust, aga kindlasti on see vajalik enne üldtreeninguid. 

NB! Lõikuse järel on figuuri taastumine paratamatult aeganõudvam ning võib olla tunne, et ei kontrolli enam lihaseid. Samuti võib esineda alakõhu tuimust või ka ülitundlikkust. Oluline on lasta ka spetsialistil hinnata kõhu- ja vaagnapõhjalihaste olukorda, sest need lihasgrupid on olnud 9 kuud suurenenud koormuse all. Füsioterapeut aitab kindlaks teha, kas esineb kõhu sirglihase lahknemist ehk diastaasi või mitte. See on väga oluline, sest diastaas võib süveneda ka sünnitusjärgsel perioodil seoses lapse eest hoolitsemisel kasutatavate füüsiliselt raskete/ koormavate ja ebaergonoomiliste võtetega. Samuti süveneb diastaas ka iga järgneva rasedusega ning oluline on taastada korsett pärast iga rasedust, mitte võtta plaani, et saan keha korda siis kui kõik lapsed on sünnitatud.

Esimene etapp on sisemise korseti taastamine, mille eesmärgiks on taastada side aju ja lihase vahel. Tihti on sel perioodil vajalik õppida õiget lihastunnetust ja harjutuse sooritamise tehnikat.

Oluline on mõista, et kuigi sa ei sünnitanud vaginaalselt, võib esineda probleeme ka vaagnapõhjaga. Raseduse ajal surus suurenenud emakas vaagnapõhjalihastele ja sidekoele, mis võivad ka pärast sünnitust jääda nõrgemaks ja põhjustada nt uriinilekkeid ja tundetust vahekorra ajal, aga ka ülepinget, mis põhjustab just erinevaid valusündroome (alakõhuvalu, vaagnavalu, valu vahekorra ajal). 

Lisaks on väga oluline armi mobiliseerimine, mis aitab vähendada operatsioonide komplikatsioonide tekke riski:

ARMISONG - väljavõlvumus kirurgilise sisselõike juures. See tekib intraabdominaalse rõhu tõusust ja survest õmblustele. Armkude jääb alati nõrgaks ja kõhuõõnesisene surve võib väljavõlvumuse tekitada ka kuid või isegi aastaid pärast operatsiooni.

LIITED - sidekude, mis võib tekkida operatsioonijärgselt kudede vahele põhjustades nende kokkukleepumist ja vähendades liikuvust. Keisrilõike liiteks on nn „muffin top“, mille vältimiseks on väga oluline armi mobiliseerimine koheselt kui õmblus on paranenud.  

Meie soovitame kasutada armil ka silikoonplaastreid! 

Tule kindlasti vastuvõtule kui Sul esineb järgmisi sümptomeid:

  • Ettevõlvuv kõht
  • Seliliasendis pead või jalgu tõstes tekib kõhu keskjoonele esilevõlvumine või vagu
  • Valu, mis lokaliseerub vaagnapiirkonnas, kõhuseina eesmises osas nabapiirkonnas või sellest allpool (lõikehaava ümbrus), alaseljas, ristluus või tuharates. Seljavalud.
  • Nabasong (naba punnitab välja)
  • Uriini, kõhugaaside või väljaheidete leke naerdes, köhides, hüpates, aevastades, raskusi tõstes, kõndides, joostes jne
  • Uriini või väljaheite lekkimine täitunud põie või soolestiku korral
  • Raskused mis tahes igapäevaste tegevuste sooritamisel, mis on tingitud valust, leketest, pingetest või muudest Sulle muret tekitavatest sümptomitest.

NB! Need sümptomid ei leevendu tavaliselt ise ja ei tasu loota, et äkki aasta pärast sünnitust on kõik korras. 

Image menu: