Kõhukliinik
Viimased vastuvõtuajad sel aastal. BRONEERI AEG →



Juba lapsena tahtsin saada arstiks, kuid juhus viis mind õppima hoopis füsioteraapiat – ja täna olen väga õnnelik, et just selle erialani jõudsin. 2013. aastal ei rääkinud Eestis keegi diastaasist. Ka mujal maailmas oli naiste tervise füsioteraapia alles kujunemisjärgus. Taaskord läbi juhuse sattusin seda teemat uurima ja tundsin, kuidas mitmed pusletükid hakkasid paika loksuma. Täna võin öelda, et olen Eestis üks naiste füsioteraapia pioneere – ja tõenäoliselt inimene, kes on näinud kõige rohkem diastaase. Aastate jooksul olen õppinud hindama kõhulihaste funktsiooni eri meetoditega ning ka teraapia eesmärgid on palju muutunud. Kui 2013. aastal keskenduti eelkõige lihaste vahelise vahe vähendamisele, siis täna on minu fookuses kere keskosa efektiivne treenimine sõltumata diastaasist. Minu kogemus näitab, et just see on diastaasi puhul kõige keerulisem: saada kõhupiirkonnas muutusi läbi tavatreeningu. Trenni ei tasu karta – minu eesmärk on õpetada sind treenima targalt ja maksimaalselt tulemuslikult.
Loomulik jätk minu teekonnale oli 2016. aastal vaagnapõhja füsioteraapia juurde jõudmine. Ka selles valdkonnas olen Eestis üks esimesi tegijaid. Oskus hinnata vaagnapõhjalihaste tööd vaginaalselt on mulle aastate jooksul andnud väga väärtuslikku tagasisidet. Tänaseks ei kujutaks ma enam ette, et ei soovitaks seda hindamismeetodit naistele pärast sünnitust. Teave, mida see annab vaagnapõhja seisundi kohta, on äärmiselt oluline, et osata anda soovitusi, kuidas oma keha teadlikult treenida.
Inimene on üks tervik ja oma töös lähtun biopsühhosotsiaalsest mudelist. See tähendab, et ma ei vaata ainult keha füüsilist poolt, vaid arvestan ka sinu emotsionaalse heaolu, elustiili, koormuste ja igapäevaste harjumustega. Valu ja sümptomite taga on sageli mitme teguri koosmõju ning just seetõttu on oluline läheneda taastumisele terviklikult. Hindan tõenduspõhisust, kuid usun, et sama olulised on kliiniline kogemus ja kriitiline mõtlemine. Ainult teaduskirjandusele toetumine ei pruugi anda täielikku pilti, samas kui kogemus ja analüüs aitavad mõista, millised lahendused toimivad just konkreetse inimese puhul.
Privileeg on kohtuda ja jõustada naisi elu ühel kõige hapramal, aga samas ka kõige ägedamal perioodil. Olen oma ala suur fänn ja töötan südamega, sest mulle pakub rõõmu toetada naisi teekonnal tagasi oma keha ja enesekindluseni. Füsioteraapia juures paelub mind võimalus pidevalt areneda – loen, õpin, kuulan ja täiendan end järjepidevalt ning igal aastal osalen erialastel koolitustel. Teen koostööd ka naistearstide, uroloogide, perearstide, plastikakirurgide, aga ka kiropraktikute ja personaaltreeneritega.
Lisaks tööle olen ka kolme lapse ema. Kõiki oma teadmisi ja oskusi olen saanud rakendada ka enda raseduste ja sünnitusjärgse taastumise juures. Tean enda kogemusest ja usun siiralt, et paljusid probleeme on võimalik ennetada.
Sinu aeg on väärtuslik. Inspireerin sind tegutsema teadlikult ja võtma vastutust oma tervise ning heaolu eest, et saaksid elada füüsiliselt aktiivset ja enesekindlat elu kõrge eani.
✓ 2025 – Koolituspäev Ämmaemandate Ühingule: Rasedusaegne kehaline aktiivsus, diastaasi ja vaagnapõhjahäirete ennetus. Vaagnapõhjalihased ja sünnitus, neljas trimester, esmane hindamine, treeningu alustamine pärast sünnitust, ohumärgid ja suunamine füsioteraapiasse.
✓ 2024 – Loeng CARAs “4.trimester”
✓ 2024 – Beebiklubi GOSpas
✓ 2022 – Rahvatervise Akadeemia: „Sünnitusjärgne ja imetamisaegne liikumisaktiivsus”
✓ 2016 – Loengud Ämmaemandate Ühingule: „Rasedusaegne kehaline koormus”, „Lahkliha ja vaagnapõhjalihaste taastumise soodustamine füsioterapeudi pilgu läbi”
✓ 2015 – Koolitus Tallinna Perearstide Seltsi liikmetele: „Sünnitusjärgsete probleemide füsioteraapia. Kõhu sirglihase lahknemine”
✓ 2015 – Beebiklubi GOSpas
✓ 2014 – Koolitus Eesti Ämmaemandate Ühingu liikmetele Tallinnas ja Tartus: „Sünnitusjärgsete probleemide füsioteraapia. Kõhu sirglihase lahknemine”
✓ 2015–2017 – Osales Helle Nurmsalu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringus ja viis läbi sünnitanud naiste kõhu- ja vaagnapõhjalihaste hindamist, kokku hinnati üle 200 naise






Tartu Ülikool, terviseteaduste magister MSc (füsioteraapia) 2009.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia (cum laude) 2006.
Koostööettepanekud ja küsimused: helle@kohukliinik.ee