Soovituslik kõigile sünnitanud naistele 3. nädalast kuni 12. kuuni pärast sünnitust.
Pärast sünnitust võib tunduda, et keha ei ole enam endine – ja see tunne on igati põhjendatud. Paljud kehalised muutused ei taandu iseenesest ega ole midagi „normaalset“, millega lihtsalt leppida. Selleks, et mõista, millises seisus su keha tegelikult on, oleme loonud sünnitusjärgse skriiningu, mis annab sulle väärtuslikku tagasisidet keha taastumise kohta. Naistearst või ämmaemand ei hinda kõhu- ega vaagnapõhjalihaste seisundit nii põhjalikult nagu füsioterapeut.
Seetõttu on füsioterapeudi skriining väga oluline, kui esineb probleeme kõhulihaste, vaagnapõhjalihaste, vaagnavalusid või muid sarnaseid kaebuseid. Kui sul aga muresid ei ole, siis annab skriining sulle kindlustunde edasiseks eluks.
- Põhjalik kõhulihaste hindamine ultraheliga
- Vaagnapõhjalihaste hindamine (palpatsioon, UH, EMG)
- Juhised koju: esmased harjutused, progresseerumine tavatreeningutesse
kuni 60 minutit
100 €
kui sul esineb ebamugavusi 2-3 kuud pärast sünnitust, siis ära jää ootama
Millal tulla vaagnapõhja- ja kõhulihaste skriiningule?
✓ Tunned, et pärast sünnitust on „midagi valesti“, aga ei oska täpselt öelda, mis.
✓ Kõht on muutunud kujuga või punnitab ettepoole — kahtlustad kõhulihaste diastaasi.
✓ Esineb uriinileket, tuimust või valu vaagnapiirkonnas, millest on olnud ebamugav rääkida.
✓ Oled sünnitanud keisrilõikega, kõhulihased ei aktiveeru ja armkude on tundlik või kiskuv.
✓ Soovid taas hakata trenni tegema, aga ei tea, millal ja kuidas seda turvaliselt teha.
✓ Plaanid väikese vahega teist või kolmandat last ja tahad keha teadlikult taastada.
✓ Soovid ennetada tulevikuprobleeme (nt allavaje, pidamatus, püsiv valu) juba täna.
Skriining ei tähenda kohustust alustada kohest ravi või treeningut – see annab sulle selge ülevaate oma keha seisundist ja turvatunde edasisteks sammudeks.
01
Ultraheli abil mõõdab füsioterapeut sirglihase kimpude vahelise vahe — kas see on normis või viitab diastaasile. Samuti hinnatakse sidekoe ja kollageenkiudude seisundit ning süvalihaste aktiveerumise võimet, koostööd teiste kõhulihastega ning keha tervikuna.
Ultraheli tagasisidena kasutades õpetab füsioterapeut, kuidas süvalihaseid õigesti aktiveerida. See on oluline samm teadliku kehatunnetuse kujundamisel ja tulemusliku treeningu alustamisel.
02
Vaginaalse sünnituse ajal venivad vaagnapõhjalihased üle 300%. Tegemist on lihastraumaga, millest keha üldjuhul taastub esimeste kuude jooksul. Sageli on raske ise hinnata, kas ja kui palju on vaagnapõhjalihaste treenimist vaja. Füsioterapeut hindab lihaste seisundit naise nõusolekul vaginaalse palpeerimise teel ning vajadusel ultraheli või elektromüograafia (EMG) abil.
Oluline teadmine
Uuringud näitavad, et ligi 40% naistest ei oska neid lihaseid õigesti pingutada.
03
Kui kaebusi ei esine, annab füsioterapeut esmase harjutused, mida võiks teha kodus ning soovitused, kuidas alustada treeningutega.
Kui esinevad kõhu- või vaagnapõhjalihaste probleemid, siis saad personaalse taastusplaani. Keskmiselt kestab taastusravi 3-6 kuud, korduv vastuvõtul on soovituslik käia kord kuus.
Võta ühendust
Võtan patsiente vastu CONFIDO Tallinna & Tartu kliinikutes ning ootan sind konsultatsioonile.