Sõna “diastaas” tuleneb Vana-Kreeka sõnast “diastasis” ja tähendab “vahe/lõhe”. Diastaasi korral kõhu eesseinas olev valgejoon laieneb ning kõhusirglihase kaks lihaskõhtu eemalduvad teineteisest. Diastaasi esineb sünnitanud naistel ligi 60%-l, kuid seda võib esineda ka mittesünnitanud naistel, meestel ja lastel. 

Väga tihti ei ole aga väliselt muid muutusi kui et kõht on teistsuguse kujuga, naba võib väljas olla. Osadel juhtudel on seliliasendis näha „auk“ või tekib selili pead tõstes kõhule muhk. 

Tihti esinevad kaebused:
  • “Hommikuti on kõht ilus lame, kuid kui veidi joon/söön, siis õhtuks on kõht nagu rasedal”.
  • “Kaal on sama, mis enne rasedust, aga kõht ei tõmbu tagasi”.
  • “Teen trenni, kogu keha on juba vormis, aga kõhul ei ole mingit muutust”.
  • “Pärast rasedust ei suuda ma enam kõhtu sees hoida”.
Kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas
Miks tekib?

Raseduse ajal peab kõht oma mõõtmetelt suurenema, et kohanduda kasvava lootega- talje ümbermõõt suureneb ligi 50 cm, kõhu sirglihas venib pikkusesse u. 20 cm. Lisaks sellele soodustavad hormoonid (relaksiin, östrogeen, progesteroon) kogu keha pehmete kudede lõtvumist, mis soodustab kahe lihaskõhu lahknemist kas raseduse ajal või sünnituse ajal väljutusfaasis. 

Raseduse ajal esineb diastaasi väga sageli (30-70%) ning paljudel jääb see pärast sünnitust ka püsima ning süveneb iga järgneva rasedusega. 

Sünnitusjärgselt taastuvad kõhulihased iseeneslikult 2-3 kuud ning kiiremini neil naistel, kes on aktiivsed enne rasedust, aga ka raseduse ajal. Seega ennetamiseks on väga oluline olla raseduse ajal kehaliselt aktiivne ning tegeleda kehatüve lihaste tugevdamisega, et hoiduda diastaasi tekkimisest ja või süvenemisest. 

Riskifaktorid:

  • Korduvsünnitused, eriti väikese vahega.
  • Mitmikrasedus.
  • Lapse suur sünnikaal (üle 4kg).
  • Keisrilõige (ka teised kõhupiirkonna operatsioonid).
  • Lootevee liig emakas.
  • Ülekaalulisus.
  • Vanus üle 34.a. 
  • Raseduseelselt väga nõrgad või siis ületreenitud jäigad kõhulihased.
  • Kiire kehakaalu tõus või langus.
  • Kroonilised kopsuhaigused, krooniline kõhukinnisus.

NB! Diastaas võib süveneda ka pärast sünnitust, mis seostub lapse eest hoolitsemisel kasutatavate füüsiliselt raskete/ koormavate ja ebaergonoomilise võtete kasutamisega (lapse tõstmine, kandmine, vannitamine, kumera seljaga vankrikorvi vedamine, turvahälli tõstmine jms).

Kas ainult kosmeetiline probleem?

Arvestama peab aga, et keha on üks tervik ja nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli. Väga tihti on diastaasiga kehatüvi ja vaagnavööde ebastabiilsed, mis loob soodsa pinnase rühihäirete aga ka alaselja- ja vaagnavalude tekkeks. Lisaks on suurem surve vaagnaelunditele ning oht uriinilekete ja allavajede tekkeks. Alahinnata ei tasu ka seda, et diastaas mõjutab ka diafragma tööd ja seeläbi ka meie võimet hingata. 

Sünnitusjärgselt ei tohi kindlasti 2 kuud (keisrilõikejärgselt 4 kuud) teha ühtegi traditsioonilist kõhulihaseharjutust ega intensiivset trenni. Soovituslik on külastada Kõhukliiniku füsioterapeuti, kes aitab süstemaatiliselt kõhu uuesti korda saada. Pärast sünnitust soovitame tugevdada korsetilihaseid ka neil, kellel ei ole diastaasi, kuid kõhulihased on nõrgad. 60 min visiidi käigus õpetab füsioterapeut, kuidas efektiivselt süvalihaseid tugevdada.

NB! Teadusuuringud näitavad, et ilma igasugust kehalist aktiivsust rakendamata ei toimu märkimisväärset diastaasi iseeneslikku taastumist pärast sünnitust. Seega ei tasu loota, et kui kõht on probleem 4 kuud pärast sünnitust, et see ühel päeval lihtsalt ära kaob. 

Ravi

Kindlat ravijuhendit ei ole, sest iga inimene ja ka diastaas on erinev. Palju sõltub kõhuseina hetkeolukorrast ja kaasuvatest probleemidest (nabasong, seljavalud, vaagnapõhjahäired), varasemast treenitusest, edasistest treeningplaanidest jms.  Põhiline ravistrateegia on õppida süvalihaseid aktiveerima, treenida süstemaatiliselt kehatüve (ja ka teisi) lihaseid, rühitreening, elustiilimuutused jpms. Parimate tulemuste saamiseks on vajalik teha koduselt harjutusi ning järgida ettekirjutusi.

Lisavõimalusena soovitame ULTRATONE biostimulatsiooni, mille käigus töötavad lihased üle 400 kokkutõmbe 30min jooksul. Stimulatsiooni on kasutatud spordimeditsiinis juba aastakümneid lihaste mõjutamiseks eriti just ajal, mil suurel koormusel ise treenida ei saa. Diastaasi puhul tugevdab biostimulatsioon kõhulihaseid ilma ohuta, et diastaas suureneks. Loe täpsemalt siit!

Kui ühe aasta jooksul ei saa kehatüve stabiilseks, siis on näidustatud operatiivne ravi. Osadel juhtudel annab kosmeetiliselt parima tulemuse kõhuplastika (nt kui on ulatuslikud venitusarmid).

Füsioterapeut Helle Nurmsalu on läbinud mitmed distaasi koolitused välismaal ning omab selles valdkonnas väga suurt kogemust olles hinnanud/teraapiaplaane koostanud üle 2500 Eesti naisele, kellel on diastaas. 

Vaata klientide tulemusi siit

Uudis! 6 nädalane online programm "Kõht vormi pärast keisrilõiget" Peida