Peamised probleemid, mis võivad vaagnapõhjalihastes raseduse ajal, pärast sünnitust, günekoloogilisi operatsioone või menopausis esineda ja mille korral saab Kõhukliiniku füsioterapeut Sind aidata. 

1. Lahkliha rebenditest või episiotoomiast tulenev valu ja liikuvuspiiratus (al. 6 nädalat pärast sünnitust)

Väga tihti ei maini naised sünnitusjärgses kontrollis, et neil esineb valu suguelundite piirkonnas puhkeolekus, liikumisel, vahekorras olles või läbivaatuse ajal. Miks? Naised tihti arvavad, et see on normaalne, paratamatus.

Füsioterapeut õpetab Sulle mõned lihtsad võtted, mis aitavad taastada kudede normaalset liikuvust, vähendada liidete teket ja valmistada keha ette valuvabaks sugueluks.

2. Vaagnapõhjalihaste, fastsia ja sidemete nõrkus ning lõtvus. Uriinilekked, gaasi- ja/ või roojapidamatus, allavajed, tundetu suguelu jms.

30-40% naisi kogeb elu jooksul inkontinentsust. Esmane ravi uriinipidamatusega ja allavajega naistele on vaagnapõhjalihaste tugevdamine, elustiili muutus ja osadel juhtudel ka medikamentoosne ravi. 

Probleem on aga selles, et 25-40% naistel on vähenenud lihastunnetus ja nad ei oska õigesti vaagnapõhjalihaseid pingutada. Samuti tehakse harjutusi ebakorrapäraselt ja ilma piisava pingutuseta. Seetõttu kui esineb vaagnapõhjahäireid, mis mõjutavad juba elukvaliteeti, on vajalik konsulteerida füsioterapeudiga. Juhendatud treening on kindlasti tõhusam kui iseseisev harjutamine. 

10% naistest sekkutakse kirurgiliselt inkontinentsuse või organprolapsi korral, 30% vajab kordusoperatsiooni. 

3. Vaagnapõhjalihaste kõrgenenud lihastoonus. Triggerpunktid. Võib esineda valu, ebamugavust vahekorras olles, aga ka välissuguelundeid puudutades. Valud vaagna piirkonnas.

NB! Kui tugevdada pinges, liikuvuspiiratusega vaagnapõhjalihaseid, siis see võib põhjustada ebamugavustunde suurenemist. Lihast tugevdavad harjutused ei tohi kunagi olla valulikud ega põhjustada valu/ probleemide süvenemist.

TRIGGERPUNKTID VAAGNAPÕHJALIHASTES- … lihases olev tihke punkt, mis häirib lihaste loomulikku funktsioneerimist ja tekitab kehas pingeid. Tavaliselt need punktid kiirguvad teistesse keha piirkondadesse. Tihti tekivad nad ka raseduse kolmandal trimestril või sünnituse käigus. Ka teadlik või alateadlik vaagnapõhjalihaste pidev pinges hoidmine võib tekitada triggerpunkte vaagnapõhjalihastes.

Vaagnapõhjalihaste füsioterapeutiline hindamine & ravi

Eesmärk on keskenduda õigete lihaste leidmisele ja treenimisele (biofeedback-meetodil), lisaks õpetab lõdvestumis-hingamistehnikaid, kasutab manuaalteraapiat ja koostab koduse harjutusvara.

  •  Sõrme abil läbi viidud tupesisene palpatsioon ja vaagnapõhjalihaste jõu hindamine. Samuti hindab terapeut, kas vaagnapõhjalihastes esineb triggerpunkte jms.
  •  EMG biofeedback. Kõhukliinikus kasutatakse vastavalt individuaalsele vajadusele vaagmapõhjalihaste hindamiseks EMG-d, mille käigus pannakse tuppe väike elektrood (ei ole valus), tänu millele on võimalik leida õiged lihased üles, õppida efektiivset harjutuste tehnikat ning tajuda, et vaagnapõhjalihaste pingutamine on tõeline trenn, mitte ainult pissihäda kinni hoidmine. Patsiendile on see väga informatiivne, sest ekraanil on kõik ka näha. 
  • Vastavalt vajadusele kasutame EMG lihasstimulatsiooni.

Enne vastuvõtule pöördumist soovitame külastada günekoloogi, et välistada infektsiooni olemasolu. Sünnitusjärgselt ootame pärast günekoloogilist läbivaatust (u. 6-8 nädalat).  

Füsioterapeut Helle Nurmsalu on läbinud põhjaliku vaagnapõhjalihaste hindamise koolituse Inglismaal 2014.a. ning teostab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringu raames naiste vaagnapõhjalihaste seisundi hindamist EMG-meetodiga. 2017.a. lõpuks on hinnatud üle 100 naise.

Uudis! 6 nädalane online programm "Kõht vormi pärast keisrilõiget" Peida